Õpetajahariduse võrgustik

11. novembril toimunud Õpetajahariduse võrgustiku kohtumisel lepiti kokku peamistes õpetajahariduse väärtustes ning jagati tagasisidet kohtumistelt instituutidega.

Võrgustiku juhtliikmed Tiia Õun, Mari-Liis Lind ja Jaanika Järvlepp kohtusid kõigi ülikooli instituutide ja õpetajahariduse õppekavade õppejõududega ning tegid kokkuvõtte ilmnenud teemadest ja ettepanekutest.  

Kohtumistelt kerkis esile vajadus arendada pedagoogilise praktika korraldust ja tugevdada koostööd koolidega. Lisaks peeti oluliseks vajadust leida ja toetada praktikajuhendajaid, selgitada juhendajate ja ülikooli vastutust ning parandada infovahetust ning rõhutati, et praktika eesmärgid, juhised ja tagasiside andmise põhimõtted vajavad selgemat sõnastamist.

Praktika arendamiseks tehti ettepanek kujundada juhendajate ja meisterõpetajate võrgustik, et õpetajaid  saaks kaasata üliõpilaste juhendamisse, õppetöösse ja arendustegevustesse. „Praktika peaks olema paremini seotud didaktikaõpingute ja üliõpilase professionaalse arenguga ning arvestama koolide vaate ja vajadustega,“ selgitas haridusteaduste instituudi direktor ja ülikooli õpetajakoolituse valdkonna juht Tiia Õun.

Tagasisidest ilmnes ka vajadus korraldada juhendajatele enne ja pärast praktikat seminare, kus tutvustatakse praktika eesmärke ning kogutakse nende tähelepanekuid praktika ja ainedidaktika arendamiseks. Samuti tõsteti esile üliõpilaste ettevalmistamist kutsepädevuste tõendamiseks ja juhendajate nõustamist praktikaperioodi jooksul.

Tehisaru kasutamine õpetajakoolituses vajab kokkuleppeid

Tagasisidest ilmnes vajadus kokkulepete järele tehisaru kasutamise õppetöös ja õpetajakoolituses kasutamise osas. „Instituutide ettepanekutes rõhutati ühiste eetika- ja kvaliteedipõhimõtete kujundamist, kogemuste jagamist ning ühiste juhiste koostamist ning seda, kuidas hinnata iseseisvaid töid, magistritöid ja uurimisandmete usaldusväärsust,“ selgitas Õun.

Üliõpilaste hindamise, uurimistöö ja lõpetamisnõuete kohta ilmnes vajadus kujundada selgem ühine arusaam sellest, mida üliõpilastelt oodatakse. Käsitleti magistritöö kvaliteeti ja mahtu, hindamispõhimõtteid ning magistritöö ja eksami rolli lõpetamisel. Samuti tõstatati kutsepädevuste tõendamise küsimus ja vajadus ühtlustada kutsepädevuste hindamise aluseid.

Õppekavad vajavad lõimimist

Õppekavade arendamise kohta antud tagasisides rõhutati erialaõpingute, didaktika ja praktika tugevamat lõimimist. Esile tulid vajadus sõnastada õpetajakoolituse eesmärke ja õpiväljundeid selgemalt ning vajadus leppida kokku instituutide koostöös ja vastutuse jaotuses. Õppekavade arendamisel peeti oluliseks arvestada õppejõudude, koolide ja teiste partnerite sisendiga.

Instituutidel erinevad vajadused

Esitati ka instituutide eripäradest lähtuvaid ettepanekuid: näiteks Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi tagasisides keskenduti kunsti- ja loomehariduse arendamisele, sealhulgas võimalusele luua kunstide või loomehariduse keskus. „Selle juurde kuuluksid loovust toetavad ruumid ja vahendid, ühise õppematerjalide baasi arendamine ning loovainete lõimimine,“ märkis direktor.

Digitehnoloogiate instituut tõstis esile üliõpilaste hindamise ja õpetajakoolituse korralduse tervikuna, sealhulgas informaatikaõpetaja õppekoormuse, sessioonõppe ajastamise ning kutse kaitsmise protsessi. Arutati ka portfoolio või blogi kasutamist kutsepädevuste tõendamisel.

Humanitaarteaduste instituudi tagasisides käsitleti mitmekeelset ja kaasavat klassiruumi, õpetajate vaimset tervist ning kasvatusteaduslike ainete sisulist lõimimist ainedidaktikaga. Loodus- ja terviseteaduste instituudi kohtumisel keskenduti praktika korraldusele, sealhulgas juhendajate leidmisele ja tasustamisele, vaatluste ja tagasiside korraldamisele ning kohapealse vaatluse ja videosalvestuse sobivusele eri erialadel. Lisaks tõstatati magistritööde andmete usaldusväärsuse, koolides uurimistöö tegemiseks loa saamise ning alustavate õpetajate mentorluse küsimused. 

Laulasmaal arutati kaasava hariduse ja õppija eneseregulatsiooni teemasid

28.–29. oktoobril Laulasmaal toimunud õpetajahariduse seminarist tegi kokkuvõtte Katrin Poom-Valickis. Seminaril käsitleti kaasava hariduse ja õppijate eneseregulatsiooni toetamist. Jätkuettepanekutes käsitleti vajadust kujundada õpetajakoolituse õppejõudude vahel ühisem arusaam olulistest mõistetest, teadmistest ja raamistikest.

Pakuti välja, et võrgustik võiks luua digitaalsed enesetestid, mille abil saaks võrrelda pedagoogilisi baasteadmisi ja märgata, milliseid teemasid eri õppeainetes käsitletakse. Samuti arutati võimalust korraldada mõistete ja erialase sõnavara ühist arutamist. Koostöö tugevdamiseks pakuti välja kiirkohtumiste ehk kiirkohtingute formaat, kus üldainete õppejõud ja õppekavajuht saavad arutada konkreetseid küsimusi erialaainete õppejõududega. Sellisel kohtumisel saaks täpsustada, kuidas eri ainetes samu teemasid käsitletakse ja kui sageli need õpingute jooksul esile tulevad. Eesmärk oleks parandada teadmiste ülekandumist üldainetest erialaainetesse ning muuta ainetevaheline sidusus konkreetsemaks.

Laulasmaal räägiti ka kutsepädevuste hindamisest ja sellest, et hindamises osalejad vajavad ühist ettevalmistusaega. Eraldi tähelepanu all oli muukeelse õppija toetamine ning keeleteadliku aineõppe arendamine. Õppejõude kutsuti mõtlema sellele, milliste praktiliste tegevustega nad oma ainetes üliõpilaste eneseregulatsioonioskusi toetavad ja kuidas nad saavad hinnata, kas nende tegevus on õppijale kasulik. Sellele võiks järgneda õppeainete refleksioon ja vajaduse korral muudatuste tegemine. Hindamist ja õppeprotsessi planeerimist nimetati samuti edasise arutelu teemadena.

Õpetajahariduse alusväärtused

Kohtumise teine eesmärk oli TLÜ õpetajakoolituse alusväärtuste kokkuleppimine. Õpetajakoolitus toimub Tallinna Ülikoolis paljudes eri instituutides ja õppekavadel. „Valdkondlik mitmekesisus on ülikooli tugevus, kuid selle kõrval on vaja ühist arusaama sellest, millist õpetajat TLÜ ette valmistab ja mida tähendab õpetaja professionaalsus,“ selgitas Tiia Õun. „Alusväärtused aitavad kujundada õpetajakoolituse ühist arusaama ja identiteeti ning annavad ühise keele, millega õpetajakoolituse eesmärke selgitada.“

Baasväärtused aitavad õppejõududel põhjendada valikuid keerulistes professionaalsetes ja eetilistes olukordades. Samuti võimaldavad need analüüsida, kas õppekavad ja õpetamispraktika vastavad ühiselt kokkulepitud kvaliteedipõhimõtetele.

Tagasisidet andsid HTI, TÜHI, LTI, BFM-i ja DTI õppejõud. Tagasiside põhjal koostatakse väärtuste uus versioon, mis saadetakse ülevaatamiseks õppekavade töörühmadele. Esitluses seatud eesmärk oli saada lõplik versioon valmis jaanuariks 2027.

Õpetajahariduse võrgustiku 14. oktoobri kohtumisel käsitleti:

• PISA 2026: Meie võimalused
  Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsing 
• Kes tahab saada õpetajaks:  “Õpi õpetajaks”veebivormi tagasiside
  TLÜ haridusteaduste instituudi õpetajahariduse karjääri- ja õppenõustaja Jaanika Järvlepp
• õpipraktika ja juhendamise kvaliteet: praktika juhendamise mudel ja koostöö praktika juhendajatega
  TLÜ õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis

Eesti lapsed õppimises endiselt maailma esirinnas

PISA 2026 tulemusi ning Eesti arenguvõimalusi lahkas Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsing. Kitsing tõi ettekandes välja Eesti suuremad kitsaskohas, ent rõhutas, et meie „probleemid“ on muu maailma vaates väga head tulemused.

Eesti PISA tulemustest nähtub selgelt, et õppimises on lisaks tulemustele väga oluline õpilase sisemaailm: iga õpilase märkamine ja toetamine, õpimotivatsiooni ja enesejuhtimise, uudishimu, sihikindluse ning õppimise kavandamise ja refleksiooni oskus. Õppijakeskne koolikliima, kuuluvustunde suurendamine, kiusamise märkamine ja ennetamine. Aga ka andmekirjaoskus ning õpetajate ja juhtide professionaalne areng.

Loe pikemalt

Kuidas saaks minust kvalifitseeritud õpetaja?

“Õpi õpetajaks” veebivormi kaudu pöördus aasta jooksul – septembrist 2025 kuni septembrini 2026 – meie poole 438 inimest, kes soovisid omandada õpetaja kvalifikatsiooni. Suuremad grupid olid juba koolis töötavad õpetajad, kellel puudub kvalifikatsioon (54%) ja karjääripöörajad (45%). Valdkondadest oli enim pöördujaid klassiõpetajate hulgas (14%) ja alushariduse valdkonnas (8%). Õppeainetest mainiti enim eesti keelt, matemaatikat ja inglise keelt.

Nõustamise tõhustamiseks on plaan alustada 2026/2027. õppeaastal järelpäringutega – uurida, kas pärast nõustamist asuti õppima ja millisele erialale, või kui õppima ei asutud, siis millisel põhjusel.

Loe lähemalt

Vaata küsimustikku

Praktika juhendamise mudel ja koostöö praktika juhendajatega

Katrin Poom-Valickis tegi ülevaate põhipraktikaga seonduvatest tegevustest. Käsitlusel oli töö praktikamaterjalide ja üliõpilastega, praktikaperioodi jooksul üliõpilase tundide vaatlemine ja tagasisidestamine, üliõpilaste nõustamine ning üliõpilaste praktikaülesannete (praktikamappide) tagasisidestamine. Aga ka töö koolidega: oma ainevaldkonna juhendajate/meisterõpetajate võrgustiku kujundamine, kutsepädevuste tõendamine ja arendustegevused ning praktika arendustegevustes osalemine.

9. septembri kohtumisel käsitleti: 

• Strateegilised suunad õpetajahariduses, õpetaja karjäärimudeli rakendumine, õpetajahariduse partnerlus, arutelu 
  Maarja Keskpaik, Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajate järelkasvu ja haridusjuhtimise valdkonna peaekspert
• Vastuvõtu kokkuvõte ja arendusvajadused 
  Mari-Liis Lind, Tallinna Ülikooli õppeosakonna juhataja
  Tiia Õun, haridusteaduste instituudi direktor, õpetajakoolituse valdkonna juht
• Praktika korraldus sügissemestril, kutsepädevuste tõendamine 2027
  Maria Goborova, haridusteaduste instituudi praktika koordinaator
• Õpetajahariduse väärtused 
  Katrin Poom-Valickis, haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor

Kohtumisel arutati õpetajahariduse strateegilisi suundi ning arengukohti. Luubi alla võeti nii valukohad kui tugevused – õpetaja karjäärimudeli rakendamine, õpetajahariduse partnerlus ja väärtused ning kutsepädevuse teemad. Strateegilistest suundadest tegi ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajate järelkasvu ja haridusjuhtimise valdkonna peaekspert Maarja Keskpaik.

Endiselt on probleemiks kvalifitseeritud õpetajate juurdekasv. 2025/26 õppeaastal töötas üldhariduskoolides 17534 õpetajat, neist üle veerandi ehk 26% ei vastanud nõuetele. 3500 matemaatikaõpetajast ei vasta nõuetele 800. Kvalifikatsioonita õpetajaid tuleb aga järjest juurde. Keskmiselt lisandub neid kaks protsenti aastas. 

Keskpaik rõhutas õpetaja pideva eneserefleksiooni ja õppimise olulisust. „Oleme normaliseerinud selle, et ootame õpilaselt pingutust, sama tähtsal kohal on õpetaja pidev areng ja õppimine.“ Ühelt poolt peab õpetaja mõtteviis olema arengule suunatud ja avatud, ent vähem oluline pole organisatsioonikultuur, mis õppimist võimaldab. 

Tallinna Ülikool pakub väga palju erinevaid õpiteid. Õpetajate karjääritee toetamisel on väga oluline koht koolijuhtidel. „PISA edu on koolide ja koolijuhtide edu, õpetajate edu ja õpilaste edu, aga kindlasti ka meie ülikooli õppejõudude ja õpetajahariduse edu,“ rõhutas instituudi direktor ja õpetajakoolituse valdkonna juht Tiia Õun.